CCCP Põgenemistuba Pärnus on midagi teistsugust. Olles varem kuulnud erinevate inimeste kogemustest taolistes asutustes ei olnud mu lootused kuigi kõrged. Kuidas saab karta ja minna paanikasse tühipaljas toas, kus peab vaid ajapeale paar mõistatust lahendama? Tuleb välja, et saab.

Põgenemistoad on Pärnus juba nüüdseks olnud üle kolme kuu ja populaarsus on aina kasvav. Meid võttis vastu ning viis mängu läbi üks ettevõtte omanikest. Terve mängu jooksul üritas ta luua vastavalt inimeste tegudele ja sooritusele sobivat õhkkonda muusika ja valgustuse abil ning näha oli, et tegu oli väga entusiastliku inimesega, kes pühendas end täielikult parima mängukogemuse loomisele. Temaga sel teemal vesteldes sai selgeks, et ehkki võib tunduda, et igapäev sama asja jälgides võib tüdimus peale tekkida, siis tegelikkuses on kõik mängud ja inimesed siiski erinevad ning pole ühtegi samasugust põgenemist. Lisaks teevad inimesed palju tsirkust ning on ette tulnud ka kordi, kus mõne sünnipäeva, poissmeeste või tüdrukute õhtu korraldamisel on mõni inimene päriselt röövitud ja leidnud end just siit samast CCCP põgenemistubade kambrist.

Esimene kõheduse laine saabus, kui jõudsime Põgenemistubade eesruumi. Tegu on Nõukogude aegse kõleda ehitisega, pea et punkriga, milles on tunda vana betooni hõngu ja näha nõukogudeaegset sisustust. Ei jõudnud veel vaimugi valmis panna, kui juba mässiti meist üks hullusärki, ülejäänutel seoti silmad kinni ning juhatati pimedusse. Teepeal pidas meie mängujuht maha kiire ülevaate- miks me üldse kinni oleme ja miks on meil vaja kiiresti välja saada. Kuna tegemist on CCCP aegse põgenemistoaga, siis oli ka sündmus sellele vastav ja arvatavasti just realistlikus ja fakt, et selline asi tõesti kunagi juhtus, oli see, mis kogu mängu nõnda pingeliseks muutis.

Positiivne kogu mängu juures on see, et tegemist ei ole vaid ühe toaga, vaid tubade kompleksiga. Pääsenud välja ühest toast tuleb taas vastu seista erinevate takistustega. Sellest lähtuvalt ei tea kunagi, kui palju on veel jäänud ja kas on piisavalt aega, et ikkagi välja jõuda. Lisaks sellele ühendab kõiki tube ühine faktor, millele peab ka jälile jõudma ning selle enda kasuks tööle panema. Pinget ja hirmu lisati veel mitmel moel- taustal käib pidevalt õudusttekitav muusika, valgus ning personaalse lähenemise annab aegajalt tuntav võõra inimese lähedus. Kuidas ja mil määral, seda ma ei avalda vaid soovitan ise järgi uurida, kuid ainus, mille reedan on, et see pani ka suured, täiskasvanud mehed hirmust röögatama ning endast väljuma. Kõik see kokku tagab konstantse pinge mängu lõpuni.

Kuna tulemas on veel uusi tube, siis soovitan juba täna kõigil läbi astuda ja end proovile panna!