Selleks, et töö oleks efektiivne ja kollektiiv rõõmsameelne, peab aeg-ajalt aja maha võtma. Ning ei, me ei räägi suvepuhkusest. Sest kuigi puhkus ja keskendumine eraelule on olulised, siis töökeskkonnas on oluline meeskonnatöö. Vahest ei tähenda aga sama ettevõtte heaks töötamine kolleegide head läbisaamist. Mis siis teha? Tiimitööd tehes lõbutsemine kõlab üsna mõistlikult.

Suvi on Pärnus sedavõrd tihe aeg, et kuigi ülejäänud Eesti naudib puhkust, siis pärnakas naudib tööd. Ning kui tegu on majutusasutusega, siis on tööd nii palju, et inimesed unustavad magada. Üks Pärnumaa suurimaid majutusasutusi pidas peale hooaega põgenemistoas firmapidu. Ja kuigi tööd oli jätkuvalt palju, siis veidi lõbutsemist muutus möödapääsmatuks. Kummalisel kombel oli peol inimesi, kes olid suve jooksul enda kolleege peaaegu igapäevaselt näinud, kuid töötempo tõttu, polnud veel kordagi omavahel suheldud. Seetõttu tundus väga mõistlik mõte „võõrad“ inimesed koheselt pingeolukorda panna.

Niisiis, mängijad ehiti ära käeraudadega ja lukustati kottpimedusse. Võrdlemisi raske on sellises olukorras suhtlust vältida. Tiimitöö on ju see, mis sind põgenemistoast päästab. Ja kuigi mängu esimestel minutitel üritasid ülemused enda ametirolli jätkata ja tiimijuhid olla, siis liikuv mööbel on meeldetuletus, et me oleme kõik inimesed ja ehmuda hõljuva tooli pärast on inimlik. Tuleb tõdeda, et lust on vaadata mängu, kus tiimiliige enda ülemust rahustab, tuletades meelde, et see tool lendabki sellepärast, et ülemust ehmatada.  Kiirelt tekkis ülemuste ja tiimiliikmete vaheline usaldus.

Vähe sellest, et mäng inimeste vahel usaldust tekitas. Nii mõnigi mängija, kes tavapäraselt pole kõige jutukam, paljastas enda tõelise karakteri. Ning seda kõige paremas mõttes. Kui töötaja, kes pole kõige aktiivsem suhtleja, suudab ühtäkki mängu käigus juhtpositsiooni võtta ja seda hästi täita, siis see annab ülemusele enesekindlust, et tal on hea tiim. Ning selleks, et sellele teadmisele kinnitust saada, oli ürituse jaoks ettevalmistatud laud söökide ja jookidega, mille taga istudes, saadi ka päriselt tuttavaks.

Lõbusate hetkedega on ikka nii, et aeg lendab kiirelt. Nii oli ka seekord. Kuid lõpp hea, kõik hea. Kui õhtu algul sisenes põgenemistuppa 20 kolleegi, siis õhtu lõpuks lahkus sealt 20 heas tujus sõpra. Kõigil oli lõbus ja mis kõige tähtsam, kolleegidest sai veel parem meeskond. Kas Teil on firmapeo plaanid juba paigas?