Meie külastajateks ei ole ainult pärnakad, inimesed leiavad tee meieni üle Eesti, kui ka Lätist, Soomest, Rootsist, Norrast, Taanist ja vahel kaugemaltki. Mida kaugemalt pärit ollakse, seda rohkem äratuntav teenus on põgenemistuba. Miks? Sest ülemaailmselt on põgenemistoad fenomen, mille populaarsuse kasv ei paistagi lõppevat. Seetõttu on turisti ja aina enam ka eestlase põgenemiskogemuste pagas aina suurem. See tähendab omakorda seda, et mida rohkem on põgenemiskogemusi, seda loogilisem tundub järgmine põgenemistuba, mis omakorda tähendab, et meie põgenemistuba peab ka raskem olema. Tulemus? – KGB Kongid.

KGB Kongid on täiesti paranormaalne koht, mille märksõnaks on liikuv mööbel. Jep, reaalselt ise liikuv mööbel. Esmalt tõmmatakse põgenejatele riidest kotid pähe (sõjaajal tehti seda selleks, et kuulilasul pähe, ei lendaks silmamunad ruumi laiali), misjärel viiakse nad kottpimedusse, ning lukustatakse sinna käeraudade abil. Kui käeraudadest lõpuks vabaneda õnnestub, avastavad peatselt põgenejad, et ringiliikumine on üks halvimaid otsuseid, mida selle ala peal teha. Kuigi ukse avamine tundub justkui põgenemistoa eesmärk olevat, siis vaesekene, kes peab ust avama minema, avastab, et teda tervitavad kellegi jäsemed. Nagu sellest vähe oleks, ootavad ümberringi põgenejat lõksud, mis anuvad, et sa ka enda jäsemed ohverdaksid.

Täpselt sellel hetkel, mil tekib emotsioon: „Jess, ma vist sain aru, kuidas me siit välja saame!“, juhtub, et mööbel hakkab hõljuma, seinad sind ründama ja valgus kaduma. Just sellisel hetkel saaksime me end Guinnessi raamatutesse rekordi omanikena: „Kiireima mälukaotuse tekitajad“. Sest mõte sellest, kuidas väljapääsuni jõuda, on koheselt unustusse kadunud. Ometi on ülesanded üles ehitatud nii, et nende lahendamiseks on vaja teha tõsist ajugümnastikat. Ning samal ajal kui aju töötab täiel võimsusel, et väljapääsuks lahendus leida, jookseb adrenaliin ajuga võidu. Ruumid täituvad sireenide saatel peaaegu läbinägematu tossuga, kogu su põgenemistiim hoiab end paanika varjamiseks vaos. Tajuda on tiimiväliste isikute kohalolu ja meeled on koguaeg ärevil.

Umbes pooled põgenejad saavad siiski lõpuks välja pääsemisega hakkama. Hetk kui mängijad tunnevad jälle vabadust, tekib kogu seltskonnal rahustav pingelang. Nende silmist on näha, kuidas ärevus ja adrenaliin vaikselt väljuvad kehast, ning asemele tulevad hasart ja võistlusjanu, mis näitavad tungivat soovi järgmise põgenemistoa järele. Ja miks ka mitte, tegu on ju tõesti lõbusa ja sõltuvusttekitava ajaveetmise võimalusega. Kas sina suudaksid sellise pingega toime tulla? Broneeri aeg ja saad teada (Broneeri)