Ikka ja jälle kuuleme inimestelt, et nad on korduvalt mõelnud põgenemistuppa tulla, et nad tahaks rohkem teada, mis see endast ette kujutab ja kas sealt on võimalik üldse eluga pääseda. Selleks, et põgenemistoa olemust täpsemalt mõista, siis kõige lihtsam viis on ise kohale tulla ja saada ise põgenemistoa kogemus. Kuid, kui mingil põhjusel te seda veel teinud ei ole, siis ehk aitab järgnev info veidi paremini mõista, mis me seal täpsemalt teeme.

Ülekuulamisruumid on meie pakutavatest põgenemistubadest ehk kõige jõukohasem just neile, kes ei ole eales varem põgenemistoas käinud. Ülesanded on seal piisavalt arusaadavad, kuid miljöö, mis põgenejaid ümbritseb, on üsna kõhedust tekitav. Koha fenomen on see, et põgenejatele antakse hulganisti lootust, misjärel võetakse lootust veel suuremal hulgal ära. Aeg läheb käima hetkest, kui hullusärgis põgeneja  on kettide, tabadega pimedusse kinni pandud. Mõne aja möödudes, mil sekundid tunduvad tundidena, saadakse reeglina siiski hullusärgist mängija lahti (justkui nagu lootust andev hetk). Seejärel tuleb otsida ruumist väljapääsu(hetk kus lootus ära kaob).  Kui põgenejad omal jõul väljapääsu ei leia, aitab mängujuht raadiosaatja teel põgenikel vihjeid leida.

Järgmisesse ruumi jõudes ootavad mängijaid järgmised jõukatsumused, et loogika abil väljapääsule taas samm lähemal olla. Samal ajal on loogika kasutamine tugevasti takistatud, sest heli- ja eriefektid, vilkuvad tuled, ümbritsev lärm teeb endast kõik oleneva, et mõtlemist segada. Veel segasemaks teeb väljapääsu leidmise asjaolu, et keegi ei tea, ei taju, ega näe, kus kohas peaks lõpuks väljapääs olema. Iga kord kui mõni lukk, uks, suletud ala, saab avatud, vaatab põgenejatele vastu järgmine takistus. Meeletu laburündi läbimisel kaob täielikult ajataju, ning adrenaliin on koguaeg laes. Mõningad eriefektid on suisa nii ehedad, et isegi kaitseväelased, kes on pingeolukordade jaoks väljaõpped saanud, on saanud ehmatushetkel häälepaelad lahti.

Kogu eelkirjeldatud kogemuse tulemusena, leitakse reeglina ka lõpuks väljapääs. Selleks hetkeks on põgenejad end põgenemisse sedavõrd sisse elanud, et reaalsusesse jõudmine ehmatab neid ära. Veidi segaduses pilgud otsivad veel tavamaailmast potentsiaalseid lukke, mõistatusi ja väljapääsu, kuniks ka mõistusesse kohale jõudnud reaalsus toob rahuloleva või isegi juubeldava naeratuse näole. Kokkuvõttes on kõik põgenejad ülimalt rahul kogetuga, ning meie korduvkülastus on tänaskes peaaegu vältimatu. Miks? Sest põgenemistoad on tõesti sõltuvust tekitavad. Tule ja koge ise ka midagi unustamatut ja broneeri aeg juba täna – SIIT.